Maret Olveti näitus “Läbilöök”

Augustikuu lõpuni kaunistavad vallamaja aknaid Maret Olveti tööd.

Kunstiajaloolane ja kunstniku lapselaps Ragne Kangro kirjeldab näitust nii:

Antud näitus on pikaaegse kunstnik Maret Olveti viimaste loomeperioodide töödest koondatud läbilõige. Tema teostes korduvad mitmed motiivid ja üks sümbol järgneb teisele. Nii seob siinseid töid jõuline liikumine ehk läbilöök nii tehnikates, teravates välgu-ja võrsevormides kui ka aktuaalsetes teemades.

Varaseim niit avaldub võrse motiivis. 1980-ndate lõpu ja 1990-ndate sini-must-valgetes lehtedes tärkavad kõvast pinnasest noored vormid — märk Eesti taasiseseisvumise lootusest. Just need olid kunstniku jaoks abstraktse stiili küpseteks algeteks. Sama energia teravneb välguseerias, kus äkilised siksakilised jooned löövad 2000ndate ebakindlasse ühiskonda, kuid on aktuaalsed ka täna.

Sealt liigub kunstnik vaiksema ja korrastatuma vormi poole. Moodsast arhitektuurist inspireeritud „Muuseum“ ja „Bilbao“ kuuluvad sarja „Teel minimalismile“ ning kõnelevad tema püüdest lihtsuse ja selge märgi järele. Läbi nende teoste on Maret Olvet näidanud oma austust tähtsate arhitektuuriliselt väljapaistvate ehitiste suunas (Eesti Kunstimuuseum kui ka Guggenheimi muuseum Hispaanias).

Tema viimasteks tööde seeriateks jäid “Eesti asi” ja “Metsamüüt”. Mõlemad sidusid kunstniku kodumaa ja eelnevate põlvkondadega. Nii näiteks jutustab ta Eesti metsade saatusest: erksad värvid annavad teed pimedamatele, murtud vormidele, kus sae motiivid viitavad metsade hävingule. Korduv risti märk seob teose ristipuude ja pühapaikadega ehk Maret Olveti mälestustes elurikkusest pakatavate lapsepõlve metsadega.

Kunstnik on oma loomeprotsessi kirjeldanud kuidas üks töö kutsus esile teise, üks teema järgmise ja kujundid ning ergsad värvid sobitusid otsekui iseenesest kompositsiooni. Nii ei ole ükski leht lõpp-punkt, vaid läbilöök möödanikust praegusesse hetke, kandes endas ka tuleviku kaja.